Kolmes eri riigis elanud ja tänavu sotsiaalmeedias absoluutseks tähesära sümboliks tõusnud sisulooja Helena Maricic, kes on internetiavarustes tuntud eelkõige kasutajanime lowkeylegend all, on pidanud lisaks kiirele edule rinda pistma ka varjukülgedega. Avalikes kohtades viibides tabab noort naist teinekord ülimalt liigne ning häiriv tähelepanu, mis tekitab ebamugavust ja paneb piire seadma.
Praegu 20-aastane Helena Maricic on noorele vanusele vaatamata näinud maailma märksa rohkem kui paljud tema eakaaslased. Ta on üles kasvanud nii Ameerika Ühendriikides kui ka Serbias. Eestisse otsustas Helena kolida üsna keerulisel ja ootamatul ajal – nimelt 2020. aastal, kui maailma raputas koroonaepideemia. Noor naine tõdeb avameelselt, et see oli päriselt imelik ja ängistav aeg, sest koroona haripunktis kolida täiesti teise riiki, kus inimesed on loomupäraselt kinnised ja hoiduvad kontaktist, oli paras katsumus. Keegi ei rääkinud teistega ja esimestel aastatel möödus Helena elu pigem koduseinte vahel. Kuigi ta mõistis eesti keelt suhtlustasandil, puudus tal oskus selles keeles kirjutada. Kooli minnes oli kohanemine ülimalt raske ja tunnis toimuvast oli keeruline aru saada. Õnneks päästis teda Serbia koolide tugev tase – tänu sealsetele rangetele õppekavadele jagas ta keemiat ja füüsikat lennult.
Tänaseks on Helena Maricic Eestis tõeline sotsiaalmeedia fenomen. Tema TikToki kontol on ligi 30 000 ustavat jälgijat ning tema avaldatud videod on pälvinud noorte seas üle viie miljoni meeldimise. Helena on ka laialdaselt leviva slängiväljendi “make-up eats” autor, mis muutus noorte naiste seas üleöö ülimalt populaarseks. Sisulooja selgitab rõõmuga, et talle meeldib üle kõige näha, kui naised tunnevad end enesekindlalt, panustavad oma välimusse, teevad kauni meigi ning jagavad seda uhkusega tema audiosid kasutades.
Kuid tuntusel on oma hind ja pidevalt avalikkuse ees viibides peab Helena taluma olukordi, kus inimesed unustavad hea tavaga piirnevad reeglid. Tänavatel ja avalikes kohtades liikumine toob endaga kaasa ebameeldivaid vahejuhtumeid ning ebamugavat jõllitamist või kohatuid kommentaare. Noore sisulooja sõnul peavad fännid ja kõrvaltvaatajad viimaks aru saama, et vaatamata ekraanilt saadud tuttavlikule tundele on tema nende jaoks ikkagi võõras inimene. Helena tõdeb valusalt, et teatud laadi tähelepanu ei mõju meelitavalt, vaid ta saab selgelt aru, et tegemist on puhta mõnitamise ja piiride kompimisega.
