Sisulooja Liisa Leetma ei varja oma pahameelt, kui jutuks tulevad kasiinode reklaamid ja inimesed, kes aitavad neid sotsiaalmeedias levitada. Tema hinnangul on tegemist koostöödega, mille puhul ei tohiks otsuseid langetada ainult võimaliku tasu järgi. Leetma on sel teemal avalikult sõna võtnud ning tunnistanud, et ka talle endale on tehtud pakkumisi, et ta mõne kasiino reklaamnäoks hakkaks.
Liisa suhtumine sellistesse koostöödesse on selgelt kriitiline. Tema jaoks ei ole küsimus pelgalt selles, millist toodet või teenust sisulooja oma jälgijatele tutvustab. Oluline on ka see, milliseid väärtusi selline reklaam esindab ning kas inimene on valmis oma põhimõtteid rahalise hüve nimel kõrvale jätma.
Leetma on oma seisukohta väljendanud väga otsekoheselt. Ta kirjeldas olukorda kujundliku võrdlusega, öeldes, et kui inimesele rahapatakaga vastu pead lüüakse, siis hakkab ta ka moraalis järele andma. Tema sõnumist jääb kõlama etteheide neile, kes võtavad vastu kasiinode reklaamipakkumisi, mõtlemata piisavalt sellele, mida nende valik tähendab.
Sisuloojate jaoks võivad sellised pakkumised olla ahvatlevad, sest tuntud näo ja suure jälgijaskonnaga kaasneb reklaamijate huvi. Samas leiab Liisa, et iga võimalus koostööd teha ei ole automaatselt väärt vastuvõtmist. Tema kriitika keskmes on küsimus, kas raha peaks olema piisav põhjus, et oma põhimõtteid muuta.
Kasiinoreklaamid on sotsiaalmeedias üha nähtavamad ning tuntud inimeste osalemine võib muuta need jälgijate jaoks tavalisemaks ja tuttavamaks. Kui reklaami esitab inimene, kelle tegemisi jälgitakse ja kelle arvamust usaldatakse, võib tema mõju ulatuda kaugemale ühest tavalisest reklaampostitusest. Seetõttu on avaliku elu tegelaste valikud eriti olulised ka laiemas arutelus reklaamimise vastutuse üle.
Liisa Leetma sõnavõtt juhib tähelepanu vastuolule, mis tekib siis, kui isiklikud väärtused satuvad vastamisi ahvatleva koostööpakkumisega. Ühelt poolt võib reklaamimine olla sisulooja jaoks tavaline osa tööst, teisalt ei pruugi kõik reklaamitavad teenused sobida tema põhimõtete ja avaliku kuvandiga. Just siin tekibki küsimus, milliste piiride hoidmine on inimese enda jaoks tähtsam.
Kasiinoreklaamide teema ei puuduta ainult sisuloojaid, kes selliseid pakkumisi vastu võtavad. See puudutab ka jälgijaid, kes näevad oma lemmikute postitusi iga päev ning võivad reklaamitud teenuste suhtes kujundada arvamuse tuttava inimese eeskujul. Reklaami mõju ei sõltu alati ainult sõnumist, vaid ka sellest, kes selle inimesteni toob.
Leetma terav seisukoht näitab, et tema jaoks ei ole tegemist ükskõikse teemaga. Ta ei pea kasiinode reklaamimist selliseks koostööks, mille puhul võiks tähelepanu pöörata üksnes pakutavale tasule või reklaami võimalikele eelistele. Tema hinnangul tuleb mõelda ka sellele, millise sõnumi inimene oma valikuga edasi annab.
Sisuloojate maailmas tuleb pidevalt otsustada, milliste ettevõtetega koostööd teha ja millistest pakkumistest loobuda. Liisa Leetma väljaütlemine tuletab meelde, et selliste otsuste taga võivad olla põhimõttelised küsimused, mitte ainult tööalased võimalused. Tema sõnum on selge: rahaline ahvatlus ei tohiks automaatselt tähendada, et inimene loobub oma moraalsetest piiridest.
