Kristjan Järvi räägib tagantjärele avameelselt ühest oma elu tumedamast perioodist, mil edu ja välise sära taga peitus hoopis teistsugune reaalsus. Kuigi tema nimi on rahvusvaheliselt tuntud ja karjäär muljet avaldav, ei olnud kõik sugugi nii korras, kui väljastpoolt võis paista.
Järvi sõnul jõudis ta ajajärku, kus liigne töötempo ja sisemine pinge viisid ta murdumise äärele. Ta tunnistab, et jõi sel ajal väga palju ning püüdis keerulisi tundeid ja olukordi just sel viisil summutada. Väliselt jätkus elu nagu tavaliselt, kuid sisemiselt muutus kõik üha raskemaks ja segasemaks.
Sellesse perioodi tekkis tema jaoks pöördepunkt, kui ta otsustas oma elu muuta ja Eestisse kolida. Just seda sammu peab ta nüüd tagantjärele otsustavaks, mis aitas tal üldse edasi liikuda ja end uuesti üles leida. Ta on korduvalt rõhutanud, et raha ja edu ei tähendanud enam midagi, kui sisemine tasakaal oli kadunud.
Eestis elamine ja siinset eluviisi kogemine andsid talle tema sõnul võimaluse aeglustada, mõelda ja taastuda. See muutus ei olnud kiire ega lihtne, kuid Järvi hinnangul oli see ainus tee, mis päästis ta veel sügavamast langusest.
Tänaseks vaatab ta sellele perioodile kui karmile, kuid vajalikule õppetunnile, mis muutis tema arusaama elust, väärtustest ja enda piiridest.
