Testamendi tegemine peaks andma inimesele kindluse, et tema soovid saavad pärast surma täidetud. Ometi võib koduse testamendi puhul peituda üks väga oluline konks, millele inimene ei pruugi selle kirjutamise hetkel üldse mõelda. Kui vajalik tingimus jääb täitmata, võib dokument kaotada oma kehtivuse just siis, kui seda enam parandada ei saa.
Eriti karmiks võib olukord muutuda siis, kui surm saabub vaid ühe päeva võrra liiga hilja. Kodune testament ei kehti nimelt lõputult. Seaduse järgi kaotab see kehtivuse, kui testamendi tegemisest on möödunud kuus kuud ja testaator on selle aja möödudes endiselt elus.
See tähendab, et inimene võib olla oma viimse tahte hoolikalt paberile pannud ning olla veendunud, et kõik on korras. Kui kuus kuud saab täis ja inimene elab edasi, muutub aga kodune testament kehtetuks. Hiljem ei pruugi pärijatel enam olla võimalik lähtuda sellest dokumendist nii, nagu testaator kunagi soovis.
Veel üks oluline detail puudutab testamendi kuupäeva. Omakäeline kodune testament peab olema testaatori enda käega algusest lõpuni kirjutatud ning sellele tuleb märkida tegemise kuupäev ja aasta. Kui kuupäev ja aasta puuduvad ning testamendi tegemise aega ei ole võimalik ka muul viisil kindlaks teha, on dokument tühine.
Seega ei piisa lihtsalt sellest, et inimene kirjutab paberile oma soovid ja paneb sellele allkirja. Ka kõige väiksemana tunduv formaalsus võib hiljem osutuda määravaks. Testamendi puhul ei ole tegemist tavalise märkmega, mille puhul saab puuduse hiljem lihtsalt ära parandada.
Koduse testamendi puhul on oluline ka see, kuidas see on koostatud. Kui inimene kirjutab testamendi ise käsitsi, peab kogu tekst olema tema enda käega kirjutatud. Teine võimalus on teha kodune testament tunnistajate juuresolekul. Sellisel juhul ei pea teksti tingimata testaator ise kirjutama, kuid nõuded allkirjastamisele ja tunnistajatele peavad olema täidetud.
Kõige kindlam võimalus on pöörduda notari poole. Notariaalselt tõestatud testament ei ole seotud sama kuuekuulise tähtajaga, mis kehtib kodusele testamendile. See jääb jõusse seni, kuni seda muudetakse või tühistatakse.
Just siin peitubki koduse testamendi kõige halastamatum konks. Inimene võib olla oma viimse tahte kirja pannud täiesti siiralt ja uskuda, et tema lähedased teavad täpselt, mida ta soovib. Kuid kui dokument ei vasta nõuetele või selle tegemisest on möödunud seaduses ette nähtud aeg, ei pruugi sellel pärast surma olla enam soovitud mõju.
Samuti tasub meeles pidada, et koduse testamendi olemasolu ei pruugi olla teistele inimestele teada. Koduse testamendi andmeid võib pärimisregistrisse kanda, kuid see ei ole kohustuslik. Kui testament jääb sahtlisse, kappi või mõnda teise kohta, millest keegi ei tea, võib selle leidmine pärast inimese surma osutuda keeruliseks.
Testament on mõeldud selleks, et inimese enda tahe jääks pärast tema surma võimalikult selgelt alles. Just seetõttu võivad vorminõuded tunduda karmid, kuid nende eesmärk on vältida hilisemaid vaidlusi ja ebakindlust. Paberil olev soov peab olema koostatud viisil, mida saab pärast surma usaldusväärselt hinnata.
Kõige valusam ongi mõte, et inimene võib olla oma lähedaste tuleviku peale mõelnud, kuid üks kuupäev või tähtaeg võib kõik muuta. Mõnikord ei ole küsimus suurtes varades ega keerulistes pärimisasjades, vaid ühes väikeses detailis, mille tähtsust ei osatud õigel hetkel hinnata.
Seetõttu tasub koduse testamendi puhul olla eriti tähelepanelik. Viimane tahe ei ole lihtsalt paber, mille võib valmis kirjutada ja kõrvale panna. Kui soov on tõesti tagada, et see pärast surma ka kehtiks, tuleb arvestada kõigi nõuetega – sest hiljem võib olla juba liiga hilja midagi muuta.
