See polnud lihtsalt tavaline spordivõistlus, vaid tõeline põlvkondade ülene suursündmus, mis paneb südame kiiremini tuksuma ja silmanurgad vettilkuma. Möödunud nädalavahetusel Tallinnas toimunud suurejoonelisel ja pingelisel rahvusvahelisel kulturismi- ning fitnessivõistlusel rullus vaatajate silme ees lahti midagi sügavalt liigutavat. Tribüünil elas igale poosile ja liigutusele häälekalt kaasa spordidünastia väärikas esindaja, 82-aastane Kristina Kiivikas, jälgides hinge kinni pidades oma kahe lapselapse säravat esinemist rambivalguses.
Kiivikaste perekonnas ei ole kulturism ja fitness lihtsalt hobi või ajutine pääs lavale, see on eluviis, mis voolab veenides ja kandub edasi põlvest põlve. Sellel erilisel nädalavahetusel oli saalis õhk ehedast emotsioonist ja adrenaliinist paks. Vanavanaema jaoks polnud tegemist pelgalt numbrite ja punktide jagamisega, vaid tõelise südameprooviga. Teadmine, et lava peal astuvad karmi konkurentsi tingimustes üles tema oma kallis veri ja liha, pani eaka daami silmad särama ning tõi lavataguse ärevuse otse pealtvaatajate ridadesse.
Nagu pereringis tõdeti, oli see nädalavahetus nende jaoks absoluutselt eriline ning unustamatu. Ootused olid seatud ülikõrgele ning närvipinget polnud võimalik varjata. “See oli meie jaoks eriline nädalavahetus – Amani puhul olid ootused suured, Emilia seisu ma täpselt ei teadnud,” rääkis pere esindaja toimunu kohta emotsionaalselt vahetult pärast pingelise võistluse lõppu. Sõnad edastavad ilmekalt seda vaikset ärevust ja unetuid öid, mis eelnesid määravale päevale laval. Amani peale pandud suured lootused ja Emilia ettearvamatus lõid fooni, kus iga sekund prožektorite all võis otsustada kõik.
Kujutage ette seda meeleolu saalis: rahvas plaksutab, muusika mürtsub, kohtunikud jälgivad teravalt iga lihase pingutust ja rühti. Ning samal ajal istub saalis 82-aastane Kristina Kiivikas, kelle jaoks iga lapselaste liigutus ja naeratus laval tähendas kirjeldamatut uhkust. Ta nautis igat sekundit, elades kahe noore sporditalendi esitusele kaasa täieliku pühendumusega. Tema kohalolek tõestas veel kord, kui sügavalt on kogu spordidünastia omavahel seotud – laval olev enesekindlus ja sära saavad alguse just sellisest vankumatust perekondlikust toest.
See emotsionaalne võistlusepäev Tallinnas ei jäänud lihtsalt protokolli märkeks, vaid kirjutas järjekordse kuldse lehekülje selle legendaarse perekonna ajalukku. Kui lava peal anti endast kõik ja võideldi viimse sekundini, siis saalis valitsenud armastus, mure ja lõputu uhkus tegid sellest nädalavahetusest sündmuse, mida meenutatakse soojusega veel pikki aastaid. Kui kulturismi- ja fitnessiarmastus on nii sügavalt juurdunud, saab sellest midagi palju enamat kui lihtsalt sport – sellest saab katkematu side vanaemade, lapselaste ja unistuste vahel.
