Eesti telemaastiku üks säravamaid ja julgemaid jooni, tuntud telereporter Eda-Liis Kann, on naine, kes ei jäta kedagi külmaks. Tema energiline olek ja professionaalne eetritöö on aastaid köitnud tuhandeid vaatajaid, kuid kireva ja glamuurse virvarri taga peitub hoopis teine, palju vaiksem ja haavatavam maailm. Ekraanilt paistev lai naeratus ja enesekindlus ei ole tulnud kergelt – selle taga peitub aastatepikkune võitlus avaliku arvamuse, karmide kriitikute ja isiklike pettumustega. Nüüd räägib armastatud teletegija täiesti avameelselt ja ilma filtriteta sellest, kuidas elu on teda korduvalt ja valusalt kõrvetanud ning millist hinda on ta pidanud maksma oma tuntuse eest.
Teletöö halastamatus valguses olemine tähendab seda, et iga sinu samm, sõna ja välimus on pideva luubi all. Eda-Liis tunnistab, et karjääri alustades tabasid võõraste inimeste mürgised nooled teda otse südamesse. Iga negatiivne kommentaar tekitas sisemist ebakindlust ja sundis küsima, mida ta valesti tegi. Pidev püüd kõigile meeldida ja kõigi ootustele vastata osutus aga kurnavaks lõksuks, mis röövis elurõõmu ja hingerahu. Pärast mitmeid valusaid õppetunde ja emotsionaalseid karisid jõudis naine aga murrangulise tõdemuseni, mis muutis tema elufilosoofiat igaveseks.
“Olen leppinud sellega, et ma ei saa kõigile meeldida,” tõdeb Eda-Liis täna täieliku sisemise rahuga. See lihtne, kuid paganama raskelt tulnud tõdemus on olnud tema suurim vabastaja. Ta on mõistnud, et teiste inimeste arvustused ja pahatahtlikud sosinad räägivad tegelikult palju rohkem kommenteerijate endi sisemistest kompleksidest kui temast enesest. Selle mõistmise kaudu on ta suutnud ehitada enda ümber tugeva ja läbipaistmatu kilbi, mis hoiab eemal võõra viha ja kadeduse.
Kuigi elu on talle jaganud hoope, mis on pannud teda suletud uste taga valusaid pisaraid valama, ei kahetse telereporter tehtud valikutest mitte midagi. Iga põletushaav hingel on muutunud tugevaks armiks, mis tuletab meelde tema vastupidavust ja sisemist jõudu. Täna ei vaja ta enam võõrast heakskiitu, et särada. Tema lugu on võimas meeldetuletus kõigile neile, kes eksivad teiste arvamuste rägastikku – tõeline õnn ja vabadus algavad alles siis, kui lõpetad teiste pillide järgi tantsimise ja julged olla täpselt see, kes sa oled, koos kõigi oma täiuslike vigadega.
