Ugala teatri näitleja Klaudia Tiitsmaa usub, et paljud probleemid suhetes saavad alguse palju lihtsamatest asjadest, kui inimesed sageli arvata oskavad. Tema meelest ei sünni suurimad konfliktid üksikutest eksimustest, vaid hoopis harjumusest eeldada, et teine inimene peaks kõike ise mõistma, ning vaikida siis, kui tegelikult oleks vaja rääkida.
35-aastane näitleja kirjeldab end inimesena, kes on alati olnud isepäine ja põhjalik. Kuigi teda tuntakse sageli rõõmsameelse ja naeratavana, peitub selle taga teadlik otsus mitte kulutada oma energiat solvumiseks ega pikaajaliseks mossitamiseks. Tema sõnul on elu selleks lihtsalt liiga lühike.
Tiitsmaa usub, et avatud suhtlemine on iga toimiva suhte alus. Kui inimesed hakkavad teineteise eest mõtteid ära arvama või eeldavad, et partner peaks ilma sõnadeta kõigest aru saama, tekivad arusaamatused, mis võivad aja jooksul aina kasvada. Vaikimine ei lahenda tema hinnangul probleeme, vaid lükkab need lihtsalt edasi.
Selline mõtteviis on saatnud teda juba lapsepõlvest saadik. Klaudia meenutab, et ta ei olnud kunagi see laps, kes oleks teiste arvamusega automaatselt kaasa läinud. Vastupidi – kui kõik midagi kiitsid, tekkis temas sageli hoopis kahtlus, kas see võiks talle üldse meeldida. Ta ei oska isegi täpselt selgitada, miks see nii oli, kuid tunneb, et juba varakult eelistas ta ise järeldusteni jõuda, mitte enamuse arvamust pimesi usaldada.
Tagantjärele näeb ta selles seost oma koduse kasvukeskkonnaga. Tema ema Resa töötab nukukunstnikuna ning isa Margus, keda tuntakse ka nime Sorge all, on maalikunstnik. Mõlemad on loomingulised inimesed, kes on harjunud mõtlema omal moel ega pelga tavapärastest raamidest välja astuda.
Sellises keskkonnas kasvades kujunes ka Klaudial loomulikuks soov ise analüüsida, küsida ja otsustada. Ta ei tundnud vajadust sulanduda massi ega võtta teiste seisukohti automaatselt omaks. Pigem eelistas ta iga asja üle ise järele mõelda ning kujundada oma arvamus.
Just see iseseisev mõtteviis on saatnud teda ka täiskasvanuna. Tema hinnangul ei tohiks inimesed karta ausaid vestlusi ega oma tunnetest rääkimist. Kui suhtes jäävad olulised mõtted välja ütlemata ning nende asemel loodetakse, et teine inimene kõik ise ära aimab, võivad ka kõige tugevamad suhted tasapisi ummikusse joosta.
Klaudia Tiitsmaa usub, et siirus, avatus ja julgus oma mõtteid väljendada aitavad vältida paljusid pettumusi. Tema jaoks ei ole tähtis võita vaidlusi või tõestada, kellel on õigus, vaid hoida alles omavaheline usaldus. Just seetõttu peab ta kõige olulisemaks mitte vaikida, kui miski hinge kriibib, ning mitte raisata väärtuslikku aega solvumisele, mida oleks saanud vältida ühe ausa vestlusega.
