Tuntud ja armastatud raadiohääl ning meelelahutaja Andres Puusepp elas varajastel hommikutundidel üle oma elu ühe hirmutavama ja pingelisema hetke. Tavaliseks muutunud hommikune teekond raadiostuudiosse, kus teda ootasid igapäevased kohustused ja eetriaeg, muutus loetud sekundite jooksul tõeliseks ellujäämiskursuseks. Mees sattus Tallinna liikluses niivõrd ohtlikku ja kriitilisse olukorda, et pidi oma elu ja tervise säästmiseks mängu panema kõik oskused ja kiire reaktsiooni. Juhtunu oli sedavõrd intensiivne ja raputav, et isegi tunde hiljem tunnistas saatejuht emotsionaalselt, kuidas tema süda lööb endiselt meeletus rütmis ja käed keelduvad värisemist lõpetamast.
Kõik juhtus hetkel, mil linn oli alles ärkamas ja tänavavalgustus heitis asfaldile viimaseid hommikusi varje. Andres Puusepp oli rahulikult oma sõidukiga teel tööle, mõeldes eelseisvale päevale ja saatekavale, kui järsku ilmus kusagilt eikusagilt nähtavale teine auto, mille juht käitus täielikult ettearvamatult ja hoolimatult. Sekundi murdosa jooksul tekkis olukord, kus laubale põrkumine või ränk küljepealne kokkupõrge tundus absoluutselt vältimatu. Puusepp pidi välgu kiirusel reageerima, tegema äkilise manöövri ja lootma vaid õnnelikule juhusele, et auto teel püsiks ning kõige hullem ära hoitaks. Metalli krigina ja rehvide vilina saatel õnnestus tal halvimast pääseda, kuid saadud šokk oli kirjeldamatu.
Pärast napist pääsemist ja auto peatamist kulus mehel pikalt aega, et toimunut üldse teadvustada ja hingamine tagasi rütmi saada. Andres Puusepp kirjeldas hiljem oma läbielamisi, varjamata seda tohutut hirmu, mis teda tabas, kui ta mõistis, kui lähedal oli katastroof. Sellised hetked liikluses tuletavad valusalt meelde, kui habras on elu ja kui kiiresti võib kõik muutuda kellegi teise tähelepanematuse või uljuste tõttu. See polnud lihtsalt tavaline plekimõlkimise oht, vaid reaalne kriisiolukord, mis jättis mehele tugeva adrenaliinilaksu ja sügava emotsionaalse jälje terveks päevaks.
Ehkki füüsiliselt jäi populaarne raadiomees terveks ja pääses vigastusteta, oli vaimne löök sedavõrd tugev, et stuudiosse jõudes oli ta näost kaame ja silmaga nähtavalt endast väljas. Ta otsustas seda kogemust ka avalikkusega jagada, et panna kõigile liiklejatele südamele, kui oluline on varajastel ja uimastel hommikutundidel säilitada maksimaalne tähelepanu. Andres Puusepp loodab, et tema üleelatud õudus toimib hoiatava näitena kõigile neile, kes kipuvad roolis olles kiirustama või kõrvaliste tegevustega tegelema, sest järgmisel korral ei pruugi keegi nii õnnelikult ja tervelt sellest olukorrast välja tulla.
