Black Velveti 30. sünnipäeva puhul käis Sven Lõhmus saates „Hommik Anuga“, kus meenutas bändi algusaegu ja rääkis ka ühest ootamatust peatükist oma elus. Enne kui muusikukarjäärist kujunes tema jaoks aastatepikkune teekond, tuli tal lisaks laval esinemisele teha ka hoopis teistsugust tööd. Üks detail sellest ajast jäi eriti hästi meelde: triibulise soenguga kindlustusmaaklerina töötanud Lõhmus äratas tähelepanu ka oma ülemuses, kellel oli talle üks konkreetne soovitus.
Tänaseks on Black Velveti loomisest möödunud juba kolm aastakümmet. Bändi algusaegadel ei osanud aga keegi kindlalt ennustada, milliseks kujuneb nende tulevik või kui kaua suudavad nad muusikamaailmas püsima jääda. Ka Sven Lõhmuse jaoks polnud edu alguses sugugi iseenesestmõistetav. Silmatorkavate soengutega noormehed eristusid teistest, kuid jäi veel näha, kas selline omanäoline kuvand aitab neil publiku südamed võita või kaob bänd aja jooksul teiste esinejate sekka.
:format(webp)/nginx/o/2026/07/31/17818264t1h66ba.jpg)
Black Velveti juubeliaasta pakkus hea võimaluse vaadata tagasi sellele, kust kõik alguse sai. Kolmkümmend aastat on pikk aeg ning selle jooksul võib muutuda nii muusikamaailm kui ka artistide endi elu. Bändi tänane tuntus ei tähenda, et alguses oleks olnud kõik selge või edu ette määratud. Pigem tuli noortel muusikutel oma koht leida ning samal ajal tuli mõelda ka sellele, kuidas igapäevast elu korraldada.
Lõhmuse meenutus näitab, et muusikaga tegelemine ei tähendanud algusaegadel tingimata seda, et kogu elu keerles ainult esinemiste ümber. Tema päevadesse mahtus ka teine amet, mis erines lavamaailmast märkimisväärselt. Kindlustusmaaklerina töötamine nõudis teistsugust lähenemist kui laulude loomine või publikuga suhtlemine. Ometi tuli tal nende erinevate rollide vahel tasakaal leida.
Eriti tähelepanuväärseks muutis selle loo Lõhmuse välimus. Bändimehele omane triibuline soeng paistis silma ka väljaspool esinemisi ning loomulikult ei jäänud see märkamatuks töökohas. Kui muusikamaailmas võib omanäoline välimus aidata artistil eristuda, siis tavapärasemas töökeskkonnas võib see tekitada hoopis teistsuguseid reaktsioone. Ka Lõhmuse ülemusel oli tema välimuse kohta oma arvamus ning ta andis töötajale konkreetse soovituse.
Just see kontrast muudab meenutuse huvitavaks. Ühel pool oli bänd, mille liikmed paistsid silma oma soengute ja omanäolise kuvandiga, teisel pool aga kindlustusmaakleri amet, kus tuli täita hoopis teistsuguseid tööülesandeid. Lõhmuse lugu tuletab meelde, et ka tuntud muusikute karjäär ei pruugi algusest peale kulgeda mööda ühte kindlat rada. Enne suurema tuntuse saavutamist tuleb sageli proovida erinevaid võimalusi ning kohaneda olukordadega, mida hiljem enam igapäevaellu ei kuulu.
Black Velveti 30. sünnipäev annab sellele meenutusele erilise tähenduse. Kui bändi algusaegadel polnud veel teada, kui kaugele nende ühine teekond viib, siis nüüd on möödunud juba kolm aastakümmet. Sven Lõhmuse meenutatud kindlustusmaakleri amet ja ülemuse soovitus moodustavad sellest teekonnast väikese, kuid kõneka killu. See näitab, kui erinev võis olla elu enne seda, kui muusikast sai bändi liikmete jaoks nii oluline osa nende avalikust kuvandist.
