Eesti rokiajaloo ja kirjanduse üks skandaalsemaid ning enim kõneainet pakkunud teoseid „Musta pori näkku“ tekitab jätkuvalt tuliseid arutelusid ja kütab kired kuumaks. Raamatu autor Mihkel Raud, kes pani aastate eest kirja nõukogude aja lõpu muusikamaailma mahlakad, vahetud ning kohati šokeerivalt alasti lavatagused seiklused, otsustas uuesti kaardid avada ja avalikustada tõe selle ekraniseeringu ning loo olemuse kohta. Muusik, kirjanik ja teletäht tegi ootamatu ülestunnistuse, mis muudab paljude fännide jaoks kogu senist pilti sellest legendaarsest teosest.
Mihkel Raud rääkis avameelselt ja ilma vabandusteta, et linateoses ning loos „Musta pori näkku“ on teatud osa sündmustest ja narratiivist tegelikult puhas väljamõeldis. Kui raamatu ilmumisel eeldas laiem avalikkus, et tegemist on 100% dokumentaalse, filtreerimata ja halastamatu tõega iga viimse kui detaili kohta, siis ekraanile jõudnud ning loosse põimitud elemendid sisaldavad teadlikult konstrueeritud fantaasiat ja dramatiseeritud kihte. Raua sõnul oli vaja luua kaasahaaravat kunstilist tervikut, mis nõudis realistlike mälestuste kõrvale ka dramaturgilisi kohandusi.
See paljastus tõi muusikaringkondades ning fännibaasis kaasa elava arutelu. Raamatu ja filmi fännid on harjunud pidama „Musta pori näkku“ nõukogude roki absoluutseks ja puutumatuks piibliks, kus iga seiklus, alkoholiga vürtsitatud öö ning lavatagune möll oli kirjas sentimeetri täpsusega. Nüüd aga selgub, et piir tegelikkuse ja kunstilise liialduse vahel on olnud palju hajuvam, kui keegi oskas arvata. Mihkel Raud ise suhtub sellesse tõsiasjasse talle omase rahu ja terava eneseirooniaga, teades hästi, et hea loo jutustamine nõuab vahel reeglite painutamist.
Aastate jooksul on selle loo tegelaskujud ja nendega seotud vahejuhtumid elanud täiesti omaette elu. Avalikkus on spekuleerinud, millised tegelased ja situatsioonid olid liialdatud ja millised mitte. Raua värske ülestunnistus lisab kogu kultusloole veel ühe põneva saladuseloori ja tekitab küsimuse: kui suur osa ekraanile toodud kirevast rokkarielust oli päriselt olemas ning mis sündis hoopis autori lennukast kujutlusvõimest? Vaatamata sellele jääb „Musta pori näkku“ Eesti kultuuriruumi üheks mõjukamaks ja teravamaks teoseks, mis ei jäta külmaks ühtegi põlvkonda.
