Helena Maricic on sotsiaalmeedias lühikese ajaga palju tähelepanu kogunud. Hüüdnime lowkeylegend all tuntud 20-aastasel sisuloojal on TikTokis pea 30 000 jälgijat ning tema videod on kogunud kokku üle viie miljoni meeldimise. Tema loodud väljend „make-up eats“ on noorte seas laialt levima hakanud ning kannab endas mõtet, et naised võiksid end julgelt ja ilusana tunda.
Suure nähtavusega kaasneb aga ka teine pool, millest Helena räägib avameelselt. Avalikes kohtades liikudes märkab ta vahel võõraste inimeste tähelepanu, mis ei mõju enam lihtsalt sõbraliku äratundmisena. Mõnel juhul muutub olukord tema jaoks lausa ahistavaks ning siis tajub ta väga selgelt, et tema isiklikku piiri on hakatud ületama.
Helena sõnul on tal võimalik üsna kiiresti aru saada, millise hoiakuga inimene talle läheneb või teda vaatab. Kõik tähelepanu ei ole tema jaoks positiivne ning mõnikord tunneb ta, et teise inimese huvi taga ei ole sugugi hea kavatsus. „Ma lihtsalt saan aru, et see on mõnitamine,“ on ta kirjeldanud hetki, mil olukord muutub ebameeldivaks.
Just avalikus ruumis võib selline tähelepanu eriti häiriv olla. Sotsiaalmeedias on Helena harjunud sellega, et tema videod jõuavad tuhandete inimesteni, kuid päriselus on olukord teistsugune. Seal ei saa ta alati kontrollida, kes teda jälgib, vaatab või temaga ühendust püüab saada. Tema jaoks on oluline, et inimesed mõistaksid, et tuntus internetis ei tähenda, et võõras inimene kaotaks õiguse oma isiklikule ruumile.
Helena elu Eestis algas samuti üsna keerulisel ajal. Enne Eestisse kolimist oli ta elanud nii Ameerika Ühendriikides kui ka Serbias. Eestisse tuli ta 2020. aastal, keset koroonapandeemiat, mistõttu ei olnud uude keskkonda sisseelamine sugugi lihtne.
Esimestel aastatel veetis ta palju aega kodus. Piirangud ja inimestevahelise suhtluse vähesus muutsid uue elu alustamise veel keerulisemaks. Helena on meenutanud, et see oli väga veider periood, sest inimestega oli keeruline kontakti saada ning kohalikku ellu sulandumine ei toimunud tavapärasel viisil.
Omaette väljakutse oli ka kool. Kuigi Helena oskas eesti keeles rääkida, ei osanud ta alguses selles kirjutada. See muutis õppimise raskemaks ning tal oli keeruline kõigest koolis toimuvast täielikult aru saada. Samas oli tal varasemast Serbias omandatud haridus, mis andis talle tugeva põhja.
Eriti hästi tundis Helena end reaalainetes. Keemia ja füüsika ei valmistanud talle suuri raskusi ning varasem nõudlik ja range kooliprogramm aitas tal uues keskkonnas toime tulla.
Tänaseks on Helena leidnud sotsiaalmeedias oma koha ning kujundanud välja selge stiili. Tema videod keskenduvad sageli eneseväljendusele, välimusele ja enesekindlusele. Talle valmistab rõõmu, kui teised naised saavad tema sisust innustust ning tunnevad end tema loodud videote või heliklippide kaudu ilusama ja enesekindlamana.
Samas on Helena kogemus näidanud, et avalik tähelepanu ei ole alati ainult meeldiv. Mida rohkem inimesi teda ära tunneb, seda rohkem tuleb ette ka olukordi, kus võõraste käitumine tekitab temas ebamugavust. Seetõttu peab ta oluliseks, et inimesed suudaksid eristada siirast toetust käitumisest, mis läheb üle isikliku piiri.
