Laulja Ele Kõlar astub taas avalikkuse ette uue tulemisega ning selle juurde kuulub ka aus pilk minevikule. Uue plaadi ilmumise taustal tunnistab Kõlar, et tema enda jaoks on isegi veidi kummaline tagasi vaadata ajale, mil muusika ja laval olemine olid tema elus hoopis teistsuguses kohas.
Praegu on Ele Kõlari elus taas muusikaline periood. Uus album toob kuulajateni loomingut, millel on tema jaoks tugev side varasemate aegadega, kuid samal ajal vaatab ta sellele kõigele nüüd hoopis teise pilguga. Aastate jooksul on muutunud nii elu kui ka tema enda suhtumine sellesse, mis kunagi tundus igapäevane.
Kõige ausamalt kõlabki tema enda tunnistus, et ta ei väärtustanud eriti seda, mis tal tollal olemas oli. Tagantjärele võib tuttav elu tunduda hoopis teistsugune. Asjad, mida tol hetkel võis võtta iseenesestmõistetavana, saavad hiljem uue tähenduse ning just sellise äratundmiseni on Ele Kõlar nüüd jõudnud.

Uue tulemisega kaasneb seega mitte ainult muusika, vaid ka tagasivaade. Kõlari jaoks on praegune hetk võimalus uuesti kontakti saada loominguga, mis on olnud osa tema elust, ning vaadata sellele kõigele küpsema pilguga. Minevik ei ole enam lihtsalt mälestus, vaid midagi, mille väärtus võib ajaga hoopis selgemaks muutuda.
Ele Kõlari nimi on Eesti muusikamaastikul olnud tuntud juba aastaid. Tema varasem tegevus on seotud ka ansambliga Radar, mille lavale naasmine pakkus omal ajal palju tähelepanu. Kõlari jaoks tähendas muusikast eemaldumine aga ka perioodi, mil laulmine jäi tema elus tahaplaanile.
Nüüd on olukord muutunud. Uue plaadi ilmumine annab vanemale loomingule justkui uue võimaluse kuulajateni jõuda. Samal ajal saab Ele Kõlar ise vaadata tagasi sellele, milline oli tema suhe muusika ja lavaga varem ning kuidas ta seda kõike praegu mõtestab.

Selles loos ongi üks huvitavamaid kihte see, et tagasi tulles ei räägi Kõlar ainult muusikast. Ta räägib ka iseendast ja sellest, kuidas ajaga muutub inimese arusaam sellest, mis on tegelikult väärtuslik. Kui kunagi võis mõni võimalus tunduda täiesti tavaline, siis aastate möödudes võib selle tähendus olla hoopis teine.
Uus album toob seega kaasa rohkem kui lihtsalt vanade laulude või muusikaliste mälestuste taaselustamise. See on Ele Kõlari jaoks võimalus vaadata minevikule otsa ning tunnistada midagi, mida ei ole alati lihtne endale öelda. Ta ei varja, et tollal ei osanud ta kõike olemasolevat samal moel hinnata nagu praegu.
Just see ausus muudab tema uue tulemise isiklikuks. Laval või muusikas uuesti nähtavale ilmumine võib väljastpoolt paista lihtsa tagasitulekuna, kuid inimese enda jaoks võib sellega kaasneda terve rida mälestusi ja äratundmisi. Ele Kõlari puhul on nende hulgas ka mõistmine, et mõned kunagised võimalused olid palju väärtuslikumad, kui ta sel ajal tajus.
Uue plaadi ilmumine annab tema varasemale loomingule võimaluse uuesti kõlada ning ühtlasi toob Ele Kõlari enda taas muusikaga tugevamalt kokku. Minevik ja olevik kohtuvad praegu ühes punktis, kus vana materjal saab uue elu ning laulja ise saab oma senisele teekonnale värske pilguga vaadata.
Ele Kõlari jaoks ei ole see seega ainult tagasitulek muusika juurde. See on ka hetk, mil ta saab tunnistada, et elu jooksul muutuvad väärtused ja arusaamad. See, mida inimene nooremana lihtsalt olemasolevaks peab, võib hiljem osutuda millekski, mida oleks tahtnud rohkem hinnata.
Praegune uus tulemine annab Kõlarile võimaluse seda kõike uuesti kogeda. Tema muusika jõuab taas kuulajateni ning koos sellega tuleb kaasa ka aus mõte minevikust. Just see teeb tema praegusest perioodist midagi enamat kui lihtsalt uue plaadi ilmumise.