Mallukas ei jätnud Eesti uue presidendi teemal oma arvamust enda teada ning tema terav sõnavõtt tõi esile küsimuse, kuidas peaks avalikkus suhtuma inimestesse, kelle minevikus on olnud tõsiseid eksimusi. Tema hinnangul väärivad inimesed võimalust oma elu muuta, kuid samal ajal ei saa kõiki varasemaid tegusid lihtsalt olematuks mõelda.
Mallukase tähelepanu keskmesse sattus Eesti uus president ning tema varasemad teod ja nendega seotud avalik arutelu. Sõnavõtus puudutas Mallukas ka lapsi puudutavat teemat, kasutades selle kirjeldamiseks väga teravat väljendit. Just see osa tema kommentaarist muutis väljaütlemise eriti tähelepanuväärseks ja tekitas tugeva vastukaja.
Mallukase mõte oli samal ajal seotud laiema küsimusega teise võimaluse andmisest. Tema hinnangul ei tähenda inimese minevik tingimata seda, et tal ei võiks kunagi olla võimalust edasi liikuda ja oma elu teistsuguseks kujundada. Kuid sellise võimaluse andmine ei tähenda tema sõnul ka seda, et varasemad teod tuleks unustada või neist vaikida.
Eesti uue presidendi ümber tekkinud arutelu näitab, kui erinevalt inimesed selliseid olukordi tajuvad. Ühelt poolt räägitakse võimalusest muutuda ja vigadest õppida, teisalt jäävad minevikus toimunud sündmused avaliku tähelepanu alla ka siis, kui inimene on jõudnud täiesti uude eluetappi.
Mallukase sõnavõtt oli otsekohene ega püüdnud teemat pehmendada. Ta tõi välja just selle vastuolu, mis tekib siis, kui ühiskon
d peab otsustama, kas inimesele tuleks anda uus võimalus või peaksid tema varasemad teod mõjutama ka praegust suhtumist temasse.
Seetõttu ei jäänud Mallukase kommentaar pelgalt üheks tavaliseks arvamuseks. Presidendi ümber käiv arutelu sai tema sõnade kaudu veel ühe terava vaatenurga ning tähelepanu keskmesse kerkis taas küsimus sellest, kus jookseb piir teise võimaluse ja mineviku eest vastutamise vahel.
