Eesti haridusmaailma kuluaarides ja avalikkuses on plahvatanud erakordselt terav ning kirglik diskussioon, mis seab suure kahtluse alla aastakümneid kehtinud korra ja paneb tuhanded noored muretsema oma tuleviku pärast. Teada-tuntud ekspert ja haridusvaldkonna arvamusliider Katri Kiilberg otsustas teha midagi sellist, mida paljud on kartnud kõva häälega välja öelda, kuid mis on süsteemis juba pikemat aega vargsi mädnenud. Naine astus avalikkuse ette otsekohese ja järeleandmatu avaldusega, kus ta põrmustas täielikult praeguse riigieksamite süsteemi ja kuulutas selle sisuliselt kõlbmatuks. Kiilbergi sõnul on riigieksamid oma aja täielikult ära elanud, nad ei päde enam ammu ega suuda täita oma tegelikku eesmärki, mistõttu vajab kogu süsteem viivitamatut ja radikaalset muutust.
See emotsionaalne ja argumenteeritud kriitika ei jäta kivi kivi peale senisest pühast lehmast, mille ümber on koolilõpetajate elud aastate viisi tirelnud. Katri Kiilberg vaatab olukorrale otsa läbi karmi reaalsuse prilli, viidates sellele, et praegused eksamid ei näita noorte tegelikku potentsiaali, andekust ega valmisolekut eluks. Tegemist on pelgalt kuiva ja mehaanilise testiga, mis tekitab õpilastes tohutut vaimset pinget ja stressi, kuid mille tulemusel on reaalse eluga ja tulevikuoskustega vähe pistmist. Tema sõnul on tekkinud kriitiline olukord, kus riigieksamite tulemused on muutunud eksitavaks näitajaks, mis võib paljudele andekatele noortele hoopis ülekohtuselt uksed nina eest kinni lüüa, samal ajal kui tõelised oskused ja loomingulisus jäävad sootuks tähelepanuta.
Just seetõttu esitab Kiilberg otsekohese ja hääleka üleskutse Eesti kõrgkoolidele, nõudes neilt julgust ja resoluutseid samme. Tema hinnangul on viimane aeg, et ülikoolid võtaksid ohjad enda kätte, vaataksid oma senised sisseastumiskriteeriumid ja vananenud reeglid kriitiliselt üle ning lõpetaksid pimesi riigieksamite punktide kummardamise. Naine on veendunud, et ülikoolid peaksid looma palju paindlikumad, inimlikumad ja sisulisemad meetodid noorte hindamiseks, et leida üles just need õiged ja säravad talendid, kes suudavad tulevikus ühiskonda edasi viia. See mässumeelne seisukoht on tekitanud haridusringkondades tõelise emotsioonide tormi, kus põrkuvad vana kooli konservatiivsus ja uue põlvkonna vajadus vabaduse ning õigluse järele.
