Eesti huumorimaailma telgitagused ei ole alati täis pelgalt naeru, lusti ja sõbralikku aasimist, vaid seal käärivad sageli ka hoopis tõsisemad pinged ja sügavad arusaamatused, millest avalikkusele tavaliselt ei räägita. Üks meie lavade staažikamaid ja armastatumaid püstijalakoomikuid Mattias Naan otsustas seekord igasuguse viisakusfiltri unustada ning rääkida asjadest täpselt sellise karmi aususega, nagu need talle igapäevaselt tunduvad. Mees avas suu teema kohta, mis on temas juba pikemat aega salaja vimma kasvatanud, ning tunnistas täieliku otsekohesusega, mis teda teiste kohalike koomikute ja žanrikaaslaste käitumise juures kõige enam ja sügavamalt häirib.

See ei ole mingi kerge meelelahutuslik tögamine, vaid mehe seest tulev siiras nördimus, sest teatud korduvad mustrid on hakanud talle juba tõsiselt pinda käima ja loomingulist õhkkonda murendama. Veits viskab ikka üle küll, märgib Mattias Naan emotsionaalselt, kirjeldades seda huumorirahva seas levivat spetsiifilist suhtumist või harjumust, mis muudab lavataguse suhtluse vahel talumatult raskeks. Tema sõnul kipuvad kolleegid vahel kaotama reaalsustaju või klammerduma teatud maneeride külge, mis ei mõju professionaalselt ega edasiviivalt, vaid pigem väsitavad kõiki ümbritsevaid inimesi, kes peavad seda pidevalt pealt vaatama.

Püstijalakomöödia on žanrina niigi ülimalt pingeline ja nõuab esinejalt maksimaalset vaimset fookust, mistõttu igasugune liigne lavatagune draama või ebakolleegialik käitumine rikub loomingulise sädeme. Mattias Naan selgitab, et hindab üle kõige professionaalsust ja autentsust, kuid viimasel ajal on ta üha sagedamini tabanud end mõttelt, et teatud piirid on kolleegide poolt ületatud. See aus väljaütlemine on kohalikus meelelahutusmeedias juba tekitanud paraja sahina, sest tavaliselt hoiavad koomikud ühte ja väldivad avalikku üksteise arvustamist, et hoida fännide silmis ühtset rinnet.
Vaatamata sellele, et selline otsekohesus võib suhetes kolleegidega tekitada teatavaid jahedaid tuuli või järgmisi lavataguseid vaidlusi, ei kavatse mees oma sõnu tagasi võtta ega hakata kellelegi meeleheitlikult meeldima. Ta tunneb end oma positsioonil piisavalt kindlalt, et öelda välja tõde, mis võib küll mõnele valusalt hinge minna, kuid on pikas perspektiivis vajalik kogu valdkonna tervenemiseks. Fännid igatahes toetavad mehe julgust jätta diplomaatilised klišeed kõrvale ja näidata, et ka naerutajate maailmas on olemas oma varjuküljed ja igapäevased loomingulised konfliktid.