Eesti avalikkust on tabanud uus ja erakordselt terav skandaal, mille keskmes on tuntud kirjanik ning ühiskondlikult häälekas arvamusliider Sass Henno. Mees, kes on viimastel aastatel korduvalt sõna võtnud just naiste- ja lastevastase vägivalla teemadel, on nüüd ise sattunud tõsiste süüdistuste laviini alla. Olukord on muutunud sedavõrd kriitiliseks, et Henno otsustas sotsiaalmeedias ette võtta mastaatse ja vihase enesekaitseaktsiooni, mis on aga ühiskonnas tekitanud pigem hämmingut ja veelgi suuremat pahameelt.
Oma avalikus pöördumises ei valinud Henno sõnu ja asus ründama neid, kes on tema suunas süüdistava näpu suunanud. Ta teatas täieliku ja jahmatava otsekohesusega, et tema minevikust esile kerkinud juhtumid ja konkreetsed isikud ei ole midagi muud kui pelgalt tähelepanu otsijad. Kirjanik nentis varjamatu ärritusega, et need tema üksikud alaealised tuttavad või kontaktid eelmisest kümnendist üritasid tegelikult lihtsalt omale kuulsust ja tähelepanu võita, üritades nüüd tema nime määrida.
See ootamatu ja ründav kaitsetaktika on pannud paljud lugejad küsima, mis tegelikult toimub mehe hinges, kes on avalikkuse ees alati just nõrgemate kaitsjana esinenud. Henno püüab oma sotsiaalmeedia postitustes jätta muljet, et tema vastu suunatud rünnakud on pahatahtlikult koordineeritud ja neil puudub reaalne alus. Ta püüab veenvalt selgitada oma aastatetaguseid tegusid ja suhtlusmustreid, väites, et tolleaegsed sündmused on tänases valguses täielikult kontekstist välja rebitud ja moonutatud.
Kogu see vastasseis ja kirjaniku emotsionaalne reageering näitab, et pinge on kasvanud üle pea ja meeleheitlik enesekaitse on muutunud tema jaoks eluküsimuseks. Avalikkus jälgib seda sotsiaalmeedias rulluvat draamat hinge kinni hoides, sest süüdistused on rängad ja Henno vastulöök veelgi armutum. See valus ja keeruline skandaal on purustanud paljude usalduse ja jätnud õhku rasked küsimused, millele adekvaatseid vastuseid otsitakse meeleheitlikult mõlemalt poole
