Eesti teatrilavadel ja kinolinadel sündiv kunst nõuab tegijatelt sageli hoopis rängemat ja ohtlikumat lõivu, kui pealtvaatajad saalis istudes oskavad aimatagi. Tõeliseks füüsiliseks ja vaimseks ellujäämiskursuseks on kujunenud roll, kus andekas näitleja on pandud kehastama Eesti jalgpalliajaloo üht suurimat ja legendilaadsemat kuju, väravavaht Mart Poomi. See märgiline ning vastutusrikas ülesanne on viinud lavatähe keha täieliku kurnatuse ja ekstreemsete vigastuste piirile, muutes igapäevase näitlejatöö tervistkahjustavaks eluohtlikuks tegevuseks.
Rolliks valmistumine ja Mart Poomi jalgpalliväljakul tuntud legendaarse, järeleandmatu ning ennastohverdava mängustiili järeleaimamine on nõudnud näitlejalt ülimat füüsilist pingutust. See fanaatiline pühendumine ja karmid treeningud ei ole aga möödunud ilma ränkade tagajärgedeta. Staar tegi jahmatava ja verdtretava ülestunnistuse, paljastades, millist kohutavat hinda on tema keha pidanud selle loometöö eest tegelikult maksma. Mul on olnud juba kolm luumurdu, tõdes näitleja täieliku tõsidusega, tuues avalikkuse ette valusa reaalsuse sellest, mis toimub siis, kui lavaline realism kohtub tõelise füüsilise traumaga.
Kolm luumurdu on ränk katsumus igale inimesele, rääkimata professionaalsest etenduskunstnikust, kelle kogu karjäär ja igapäevane leib sõltuvad otseselt tema keha liikuvusest ning funktsioneerimisest. Iga järjekordne trauma on tähendanud piiri peal kõndimist, meeletut valu ja korduvaid meditsiinilisi sekkumisi, et end uuesti lavakõlblikuks turgutada. See tervistkahjustav töö ja jalgpallilegendile omane kompromissitu kukkumiste ning tõrjete matkimine on muutnud võtteplatsi või teatrilava tõeliseks lahinguväljaks, kus vigastused on muutunud hirmuäratavalt tavapäraseks nähtuseks.
Selline ekstreemne pühendumine rollile näitab ilmekalt, et Mart Poomi kuju toomine vaatajateni ei ole pelgalt tekstiosandamine, vaid sügavalt kehaline ja ohvriterohke rännak. Fännid ja kultuuriavalikkus on sellest karmist pihtimusest sügavalt rabatud, mõistes nüüd palju paremini, millise ränga füüsilise trauma hinnaga sünnib ekraanil või laval see meisterlikkus, mis publikule hingesoojust pakub. Näitleja jätkab vaatamata luumurdudele ja pidevale ohule oma teed, tõestades, et armastus oma elukutse ja tõetruu rolliloome vastu on suurem kui hirm füüsilise purunemise ees.
