Eesti inimõiguste valdkonda on tabanud kurb uudis. 59-aastaselt suri inimõiguste instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht Aet Kukk, kes pühendas suure osa oma elust inimõiguste kaitsmisele nii Eestis kui ka rahvusvahelises koostöös. Tema lahkumine tähendab kaotust valdkonnale, kus ta oli aastaid aktiivselt tegutsenud ja olulist vastutust kandnud.
Kuke juhtimisel korraldati Tallinnas Vabaduse väljakul mälestuspäevi, kus meenutati nii küüditatuid kui ka paadipõgenikke. Need sündmused aitasid hoida tähelepanu ajaloolistel kogemustel, mis on jätnud sügava jälje Eesti inimeste ja kogu ühiskonna mällu. Selliste mälestuspäevade korraldamine nõuab pühendumist ning arusaamist sellest, kui oluline on minevikus juhtunut mitte unustada.
Aet Kukk osales aktiivselt ka mitme olulise institutsiooni töös. Ta oli õiguskantsleri inimõiguste nõukoja liige ning kuulus Eesti Mälu Instituudi nõukogusse. Samuti oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste magistriõppe õppenõukogu liige. Need rollid näitavad, kui mitmekülgselt oli ta seotud inimõiguste, õigushariduse ja ajaloolise mälu küsimustega.
Alates 2023. aastast esindas Kukk Eestit Euroopa rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjonis. Tegemist oli vastutusrikka ülesandega, mis viis tema pikaajalise töö inimõiguste valdkonnas rahvusvahelisele tasandile. Eesti esindamine sellises organisatsioonis eeldab teadmisi ja pühendumist teemadele, mis puudutavad võrdset kohtlemist ning sallimatuse vastu võitlemist.
Tema tööd tunnustati ka riiklikul tasandil. 2022. aastal andis Eesti president Aet Kukele inimõigustealase tegevuse eest Valgetähe V klassi teenetemärgi. See tunnustus tõi esile tema aastatepikkuse panuse valdkonda, mille tähtsus ulatub üksikisikutest kogu ühiskonnani.
Aet Kuke tegevus hõlmas mitut omavahel seotud suunda: inimõiguste kaitset, rahvusvahelist koostööd, ajaloolise mälu hoidmist ning teadmiste edendamist. Tema töö kaudu olid need teemad seotud nii avalike mälestusürituste kui ka institutsioonide ja rahvusvaheliste koostööstruktuuridega.
Tema surm on kurb uudis kõigile, kelle jaoks inimõiguste kaitse ja ajaloolise mälu säilitamine on olulised. Aastate jooksul tehtud töö ning vastutusrikkad ülesanded annavad tunnistust tema pühendumisest valdkonnale, millega ta oli pikalt seotud.
Aet Kuke elutöö meenutab, et inimõiguste kaitsmine ei piirdu üksikute avalduste või sündmustega. See hõlmab järjepidevat tööd, koostööd ja valmisolekut seista küsimuste eest, millel on mõju nii tänapäevale kui ka tulevastele põlvkondadele. Tema panus Eesti inimõiguste valdkonda jääb osaks sellest tööst, mida ta aastate jooksul tegi.
