Eesti ühiskonnas ja õigusmaastikul on taas leegitsema löönud tuline arutelu seoses üha suureneva andmekogumise ja inimeste eraelu puutumatusega. Tuntud ning kogenud vandeadvokaat Carri Ginter esines äärmiselt terava, mõtlemapaneva ja hoiatava avaldusega, juhtides avalikkuse tähelepanu tõsiasjale, et ülemäärane ning katkematu terviseandmete kogumine ei pruugi tuua soovitud tulemusi. Vastupidi – inimeste privaatsuse liigne piiramine ja pidev kontrolli all hoidmine sunnib neid otsima kõrvalteid ning õpetab neid oma igapäevaelus oluliselt paremini ja oskuslikumalt valetama.
Ginteri sõnul tekib olukorras, kus riik või erinevad institutsioonid püüavad järjest enam tungida kodanike isiklikku sfääri ning koondada enda kätte tundlikku infot nende tervisliku seisundi kohta, tugev vastureaktsioon. Kui inimesed tunnevad, et nende ausus võib endaga kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, piiranguid või ebaõiglast koheldust, hakkavad nad oma tegelikke andmeid ning sümptomeid teadlikult varjama. See tähendab, et süsteem, mis peaks paberil tagama parema ülevaate ja turvalisuse, hakkab tegelikkuses iseennast hävitama, genereerides ebatäpset ning võltsitud infot.
Advokaat rõhutab, et tegemist on ohtliku tendentsiga, mis murendab põhjapanevalt inimeste ja riigi vahelist usaldust. Kui kodanikud õpivad süsteemi ülekavaldamiseks esitama ebatõeseid andmeid või hoiduvad kontrolli kartuses üldse arsti poole pöördumisest, muutub kogu kogutav andmestik väärtusetuks ja ohtlikuks. Pideva kontrolli ja andmenälja asemel tuleks advokaadi hinnangul fookus asetada pigem inimeste isiklikule vastutusele, mõistlikkusele ja tegelikule privaatsuse kaitsmisele.
Selline hoiatus paneb sügavalt järele mõtlema selle üle, kuhu maani võib digiajastul andmekogumisega minna ilma, et me kaotaksime inimlikku ausust ja vabadust. Ginteri väljaöeldud tõdemus on selge signaal otsustajatele: liigne surve ja kontroll ei muuda ühiskonda paremaks, vaid paneb inimesed otsima nutikaid viise, kuidas tõde oma julgeoleku nimel varjata.
