Kadrioru lossi väärikate seinte vahel ja Presidendi Kantseleis rullus lahti erakordselt pidulik ning ajaloolise kaaluga sündmus, kui avalikkuse ja kutsutud külaliste ette toodi riigipea Alar Karise värske ametlik portreemaal. See teos täiendab Eesti riikluse kontinuiteti ja väärikust sümboliseerivat riigipeade portreegaleriid, mille traditsioon sai alguse juba president Lennart Meri ametiajal 1990. aastatel. Kogu Kadrioru saal pakatas elevusest ning pidulikust pingest, kui kardin uuelt teoselt lõpuks eemaldati.
Maali autoriks valis Alar Karis isiklikult tuntud kunstniku ja Eesti Kunstiakadeemia dotsendi Tõnis Saadoja. Kunstnik alustas teosega septembris, kuid riigipea ise ei pidanud pikkadeks tundideks ateljeesse poseerima minema – maali aluseks võeti spetsiaalselt selleks tehtud põhjalik ja tundlik fotosessioon. Saadoja sõnul anti talle teose loomisel ulatuslik vabadus ning ta ei lähenenud maalile mitte läbi range ametiprisma, vaid otsis ennekõike fotodelt inimlikku pidet ja Isiksust.
Sündmuse kõige emotsionaalsem hetk saabus siis, kui president Alar Karis nägi valmis portreed täpselt samal ajal kui ülejäänud publik ehk alles esitlusel. Riigipea tunnistas mueldes, et ta usaldab kunstiinimesi täielikult ning teadis alati, et tema on modell ja kunstnik teeb oma meistritöö. Maali hoolikalt silmitsedes tõi Karis kohe välja kõige täpsema ja ehedama detaili, mis talle silma jäi: „Ma arvan, et silmad ongi need, mis ma selgelt ära tunnen!“ Ka kunstnik Saadoja kinnitas, et portreekunstis on just pilk see, millele ta alati erilist tähelepanu pöörab.
Ajalooline galerii Kadrioru esimesel korrusel ei peegelda mitte ainult Eesti poliitilist kulgemist alates 1918. aastast, vaid annab edasi ka meie tippkunstnike eripalgelist käekirja. Kui varem on riigipeasid jäädvustanud sellised suurkujud nagu Jüri Arrak, Kaido Ole, Valli Lember-Bogatkina ja Alice Kask, siis nüüd lisandus sellesse väärikasse rida Tõnis Saadoja tundlik ning meisterlik käekiri. Uue portreemaali sünniga pandi maha järjekordne jälg Eesti kultuuri- ja riigiajalukku, mis jääb Kadrioru koridore ehtima aastakümneteks.
