Strasbourgist rääkides puudutas Sven Mikser laiemat küsimust sellest, kuhu Euroopa ja maailm praegu liiguvad. Tema sõnul ei tasu tänast olukorda vaadata kui hetke, mil senine ajalugu oleks lõplikult läbi saanud. Vastupidi – tema hinnangul jätkub areng ning ees võivad olla veel olulised muutused.
Mikseri mõte lähtub arusaamast, et ajalugu ei liigu sirgjooneliselt ühe kindla lõpptulemuse poole. Ka keerulised ja ebakindlad ajad ei tähenda automaatselt, et senine maailmakord oleks jõudnud oma viimase peatükini. Strasbourgist vaadates on tema jaoks oluline just see, kuidas praeguseid sündmusi pikemas perspektiivis mõtestada.
„Mina ei usu, et oleme ajaloo lõpu lävel,“ ütles Sven Mikser. See lause võtab kokku tema ettevaatliku suhtumise ideesse, et maailm oleks jõudnud mingisse lõplikku murdepunkti, kust enam edasi ei minda.
Euroopa poliitikas on samal ajal palju küsimusi, mis sunnivad seniseid arusaamu uuesti läbi vaatama. Mikseri sõnul ei tähenda see aga, et peaksime pidama praegust hetke ajaloo viimaseks etapiks. Pigem tuleb toimuvat jälgida ning mõista, milliseid muutusi see Euroopa jaoks kaasa võib tuua.
Sven Mikseri jaoks on oluline ka see, et tänapäeva poliitilisi arenguid ei hinnataks ainult ühe hetke põhjal. Muutused võivad võtta aega ning nende tegelik mõju võib ilmneda alles hiljem. Seetõttu tasub tema sõnul vaadata sündmusi laiemas kontekstis, mitte teha liiga kiireid järeldusi.
Strasbourgis viibides on Mikseri tähelepanu suunatud Euroopa arengutele ja sellele, millises suunas kontinendi poliitiline elu edasi liigub. Tema sõnad annavad mõista, et kuigi praegune ajajärk võib tunduda ebakindel, ei pea seda käsitlema lõpliku murdepunktina.
Mõte ajaloo lõpust on olnud poliitilistes ja ühiskondlikes aruteludes korduvalt kõne all, kuid Mikser sellele tõlgendusele ei toetu. Tema sõnul ei ole põhjust arvata, et kõik olulisem on juba juhtunud või et maailm oleks jõudnud punkti, kus arengul enam ruumi pole.
Just seetõttu kõlab tema Strasbourgist öeldud lause eriti selgelt: ajalugu ei ole tema hinnangul lõppenud ning praeguseid sündmusi tuleb vaadelda osana pikemast protsessist. See tähendab, et ka tänased otsused ja muutused võivad mõjutada seda, milline näeb Euroopa välja tulevikus.
