Leelo Tungal rääkis liigutavalt oma sõbrannast ja sellest, kui teistsugune oleks olnud tema jaoks üks oluline tunnustus, kui kallis inimene oleks saanud seda hetke ise kogeda. Mõte sellest, et sõbranna ei olnud enam tema kõrval, muutis tunnustuse tähenduse hoopis valusamaks.
Kirjanik ja luuletaja meenutas, et oleks olnud valmis saadud aumärgist loobuma, kui see oleks tähendanud võimalust oma sõbrannat veel elus näha. „Oleksin aumärgi ära andnud, kui sõbranna oleks vaid elus,“ ütles Leelo Tungal.
Need sõnad räägivad väga otseselt sellest, kui vähe võivad tiitlid ja autasud tähendada võrreldes lähedase inimese olemasoluga. Aumärk võib olla suur tunnustus, kuid inimese jaoks, kes on kaotanud kellegi olulise, ei pruugi sellel hetkel olla sama väärtust.
Leelo Tungal rääkis oma sõbrannast viisil, millest kumab läbi sügav kiindumus ja kahetsus. Mõnikord jõuab inimene olulise tunnustuseni hetkel, mil kõige kallimad inimesed, kellega seda rõõmu jagada tahaks, ei saa enam tema kõrval olla.
Just selline vastuolu muudab tunnustamise hetke keeruliseks. Ühelt poolt on olemas suur au ja tunnustus, teiselt poolt teadmine, et inimene, kelle olemasolu oleks seda hetke veelgi tähenduslikumaks muutnud, on puudu.
Tungali väljaütlemine annab mõista, et tema jaoks ei ole kõige tähtsamad aumärgid ega ametlikud tunnustused. Palju suurema kaaluga on inimesed, suhted ja ühised hetked, mida ei ole võimalik hiljem tagasi saada.
Sõbranna kaotus on jätnud tema mälestustesse jälje, mis ei kao ka siis, kui elu liigub edasi ja saabuvad uued olulised sündmused. Vastupidi, just sellistel hetkedel võib puuduv inimene eriti tugevalt meelde tulla.
Leelo Tungal sõnastas selle mõtte väga lihtsalt, kuid samas valusalt. Ta oleks olnud valmis aumärgist loobuma, kui tema sõbranna oleks saanud selle asemel edasi elada. See võrdlus näitab, kui erineva tähendusega võivad olla ühe inimese jaoks tunnustus ja lähedase inimese elu.
Tema meenutus ei räägi seega ainult ühest aumärgist. See räägib sellest, mida inimene peab oma elus tegelikult väärtuslikuks ja millistele asjadele ei saa ükski autasu asendust pakkuda. Tunnustus võib jääda alles, kuid kallist inimest selle kõrvale tagasi tuua ei saa.
Leelo Tungali sõnadest jääb kõlama ka austus sõbranna mälestuse vastu. Ükski ametlik tunnustus ei saa täita seda kohta, mille jätab inimese lahkumine. Mõnikord on kõige olulisemad just need inimesed, kelle olemasolu võime väärtustada täielikult alles siis, kui nad enam meie kõrval ei ole.
