Karel Hussar pani Tallinna maratonil publiku endast rääkima, sest suutis lõpetada võimsa tulemusega ja tõusta eestlastest parimaks. Maratoni distantsil sai Hussar ajaga 2:18.41 teise koha, jäädes alla vaid keenialasele Evans Kimtai Kipronole. Seejuures suutis eestlane edestada mitut tugevat Keenia jooksjat.
Tulemus muutus veelgi muljetavaldavamaks, kui arvestada, kui raskeks kujunes võistlus Hussari enda jaoks. Kõik ei läinud sugugi nii, nagu kõrvalt vaadates võinuks arvata. Ühel hetkel jõudis jooksja isegi mõtteni, et võib-olla ei ole enam mõtet edasi pingutada.
Hussar tunnistas, et juba kümnenda kilomeetri paiku kippus ta alla andma. Maraton oli alles üsna alguses, kuid keha ja vaim andsid endast juba märku ning lihtne ei olnud. Ometi ei lasknud ta sellel hetkel võistlust enda eest ära otsustada.
Selle asemel tuli mängu hoopis teine emotsioon. Hussar kogus end, leidis endas uue jõu ja jätkas. Nagu ta ise kirjeldas, tuli ta edasi vihaga. Just see muutus võis olla üks neist hetkedest, mis aitas tal lõpuni vastu pidada ning lõpuks ka suurepärase tulemuse teha.
Tallinna maraton kujunes Hussari jaoks seega võistluseks, kus tuli lisaks konkurentidele võidelda ka iseenda mõtetega. Kui kümnendal kilomeetril võis kõik tunduda juba liiga raske, siis finišini jõudes oli olukord hoopis teine. Teine koht ja aeg 2:18.41 kinnitasid, et otsus mitte pooleli jätta oli õige.
Ees oli küll keenialane Evans Kimtai Kiprono, kuid Hussar suutis selja taha jätta teised tugevad Keenia jooksjad. See andis eestlase esitusele veelgi suurema tähenduse, sest konkurents oli tugev ja maratoni läbimine nõudis kogu distantsi vältel nii vastupidavust kui ka vaimset sitkust.
Hussari võistlus näitas hästi, kui kiiresti võivad pika jooksudistantsi jooksul emotsioonid muutuda. Ühel hetkel võib sportlane mõelda loobumisele, kuid järgmisel hetkel leida endas jõu, mis viib ta hoopis poodiumile. Just sellised pöörded muudavadki maratoni ettearvamatuks ja pakuvad kõrvaltvaatajatele kõige rohkem pinget.
Tallinna maratonil sündis Hussari jaoks seega tulemus, mille üle võib kahtlemata uhkust tunda. Ta lõpetas ajaga 2:18.41 teisena ning oli eestlastest parim. Veelgi kõnekam on aga teadmine, et selle tulemuse taga oli võitlus, mis algas juba kümnendal kilomeetril, kui jooksja pidi endale sisuliselt uuesti tõestama, et suudab edasi minna.
Lõpuks ei jäänud kõlama mitte soov alla anda, vaid just vastupidine otsus. Karel Hussar surus raskest hetkest läbi, leidis endas vajaliku jõu ja jõudis finišisse tulemusega, mis tõstis ta Tallinna maratonil tugevate Keenia jooksjate kõrval esile.
