Grete Kulla nimi on Eesti meelelahutusmaailmas juba ammu tuttav, kuid vähesed mäletavad enam seda aega, kui ta alles oma esimesi samme televisioonis tegi. Täna nähakse temas enesekindlat ja säravat telepersooni, kes liigub kaamerate ees loomuliku kergusega, kuid juba karjääri alguses oli neid, kes said aru, et tegemist ei ole lihtsalt järjekordse uue näoga ekraanil.
Kõik sai alguse ilmateadustajana, rollis, mis võib pealtnäha tunduda lihtne, kuid nõuab tegelikult palju rohkemat kui vaid prognoosi ettelugemist. Otse-eeter ei anna andeks. Kaamera ees peab olema korraga täpne, rahulik ja samas vaatajale meelde jääv. Grete suutis selle tasakaalu leida peaaegu kohe ning just see hakkas inimestele silma.
Tema ekraanilolekus oli midagi, mida ei saanud õppida ainult kogemusega. Vaatajad märkasid tema loomulikku suhtlemisoskust ja energiat, mis muutis ka kõige tavalisema ilmateate kuidagi soojaks ja kaasahaaravaks. Ta ei püüdnud olla keegi teine ega mänginud rolli, mis talle ei sobinud. Võib-olla just sellepärast hakkas publik temaga kiiresti samastuma.
Meelelahutusvaldkonnas liiguvad kuulujutud ja hinnangud kiiresti ning sageli tehakse järeldused juba esimeste esinemiste põhjal. Grete puhul räägiti üsna varakult, et temas nähakse potentsiaali palju enamaks kui vaid ilmateate esitamiseks. Inimesed, kes temaga kokku puutusid, uskusid, et tal on olemas kõik vajalik, et jõuda Eesti telemaastikul kaugele.Aastate jooksul on see ennustus aina rohkem tõeks saanud. Grete ei jäänud kinni ühte rolli ega lasknud end määratleda ainult ühe ametinimetuse kaudu. Ta liikus samm-sammult edasi ning iga uus projekt tõi temas välja järgmise külje. Vaatajate jaoks muutus ta ajapikku inimeseks, kelle kohalolek ekraanil mõjub korraga professionaalselt ja vahetult.
Tema teekond ei ole jätnud muljet üleöö sündinud edust. Pigem vastupidi. Kõrvalt vaadates on näha, kuidas ta on suutnud hoida tasakaalu tuntuse, töötempo ja isikliku loomulikkuse vahel. See on üks põhjusi, miks publik teda endiselt jälgib ja miks tema tegemised jätkuvalt huvi pakuvad.
Ka täna meenutavad paljud neid esimesi hetki, kui Grete Kull teleekraanile ilmus. Tol ajal ei osanud võib-olla kõik aimata, kui kaugele ta jõuab, kuid mõned inimesed nägid selle ära peaaegu kohe. Nad uskusid, et temas on midagi enamat – omadus, mida kaamera ei peida ja mida publik lõpuks alati märkab.Grete lugu näitab hästi, kuidas ühest tagasihoidlikust algusest võib kasvada midagi palju suuremat. Mõnikord piisab vaid ühest võimalusest ja inimesest, kes oskab selle hetke enda kasuks pöörata. Tema puhul tundub, et just nii läkski.
