Eesti Rahvusballeti esitantsija Anna Roberta seisab oma karjääri ühe suurima muutuse lävel. Pärast üheksat hooaega rahvusooper Estonia laval on ta otsustanud vastu võtta väljakutse, mis viib ta Eestist eemale ning avab ukse rahvusvahelisele balletimaailmale. Kuigi uus võimalus pakub elevust ja põnevust, ei varja baleriin, et selle sammu tegemine tekitab temas ka kõhklusi ning isegi hirmu.
Anna Roberta liitub Saksamaal tegutseva tunnustatud balletikompaniiga Semperoper Ballet Dresden, kuhu ta valiti pärast tihedat konkurssi. Võimalus töötada uute koreograafide ja tantsijatega ning proovida end täiesti uues keskkonnas oli tema jaoks liiga suur, et sellest loobuda. Samas tähendab see lahkumist teatrist, mida ta peab oma koduks ning kus on möödunud suur osa tema senisest professionaalsest elust.
Baleriin tunnistab, et samm rahvusvahelisele areenile ei ole sugugi lihtne. Vastupidi – see on närvesööv ja nõuab julgust. Ometi tunneb ta, et just praegu on õige aeg mugavustsoonist välja astuda ning otsida uusi loomingulisi väljakutseid. Tema sõnul on artisti jaoks oluline pidevalt areneda, leida värskeid inspiratsiooniallikaid ning vältida olukorda, kus igapäevane töö muutub rutiinseks.
Kuigi ees ootab uus elu Saksamaal, ei taha Anna Roberta oma sidet Eestiga katkestada. Vastupidi – ta loodab väga, et uks koduteatrisse jääb talle alati avatuks. Just seetõttu kõlas tema siiras soov, et Estonia ei sulgeks talle tulevikus ust ning vajadusel oleks võimalik tagasi pöörduda. Mõte sellest annab talle kindlustunnet ajal, mil ees seisab suur muutus.
Baleriin rõhutab, et lahkumine ei tähenda hüvastijättu Eesti publikuga. Ta soovib leida võimalusi koostöö jätkamiseks ka tulevikus ning loodab, et saab aeg-ajalt kodupubliku ette naasta. Eesti kultuur ja siinne teatrimaastik on talle endiselt väga olulised ning ta näeb välismaale minekut pigem võimalusena kogemusi koguda, mitte sidemeid katkestada.
Anna Roberta on aastate jooksul tõusnud Eesti balletimaailma tippu. Tallinna Balletikooli lõpetanud tantsijast sai esmalt balletiartist, seejärel nooremsolist, solist ning lõpuks esitantsija. Tema karjääri on saatnud tunnustus nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil ning nüüd avaneb võimalus end tõestada veelgi suuremal laval.
Praegu segunevad temas kaks tugevat tunnet – elevus ja igatsus. Ühelt poolt ootavad ees uued rollid, uued inimesed ja võimalus töötada maailmakuulsate koreograafidega. Teiselt poolt jäävad selja taha kolleegid, publik ja teater, mis on olnud tema kodu peaaegu kümme aastat. Just see muudabki lahkumise nii emotsionaalseks.
Anna Roberta ei tea veel täpselt, kuhu uus peatükk ta viib. Küll aga on ta veendunud, et vahel tuleb riskida ja tundmatusse astuda. Ning kui kõik läheb hästi, võib see olla algus millelegi erakordsele. Kui aga tee peaks kunagi tagasi Eestisse viima, loodab ta, et koduteatri uks avaneb talle sama soojalt nagu varemgi.
