Eesti muusikamaailma ja koorimuusika ringkondi on tabanud murettekitav teade, sest armastatud ja tunnustatud koorijuht Janne Fridolin-Väljamäe on sunnitud silmitsi seisma oma elu suurima ja rängima väljakutsega. Naine, kes on harjunud juhtima suuri koore, seisma sadade lauljate ees ja looma lavadel unustamatut harmooniat, peab nüüd kogu oma sisemise jõu suunama isiklikku ja kurnavasse võitlusse salakavala haigusega. Tema eluteele on asunud ränk diagnoos, silma melanoom, mis nõuab kiiret, agressiivset ja emotsionaalselt laastavat meditsiinilist sekkumist. See agressiivne kasvaja on muutnud naise argipäeva tundmatuseni, asendades senised tihedad kooriproovid, partituuride sirvimised ja kontsertide planeerimised hoopis haiglaraviga, arstide konsultatsioonidega ning pideva teadmatusega tuleviku ees.
:format(webp)/nginx/o/2026/05/12/17632000t1h6320.jpg)
Kuigi Janne Fridolin-Väljamäe on tuntud oma vankumatu elujõu, optimismi ja nakatava energia poolest, on viimased arstlikud uuringud ja analüüsid toonud kaasa uudiseid, mis võtavad jalad alt ka kõige tugevamatel. Koorijuht avas oma südame ja rääkis avalikult sellest, mis tema kehas ja elus tegelikult toimub, andes mõista, et olukord on muutunud märgatavalt tõsisemaks ja kriitilisemaks. Meditsiiniliste uuringute käigus selgus kurb ja hirmutav tõsiasi, et esialgu silmas diagnoositud haigus ei ole jäänud vaid ühte kohta pidama, vaid on teinud organismis ohtliku edasimineku. Haigus on kahjuks leidnud tee ka mujale tema kehasse, mis tähendab, et võitlus on laienenud ja muutunud veelgi keerulisemaks kui varem. See teadmine on pannud noore naise ja tema lähedased olukorda, kus iga järgnev samm ja raviprotseduur on elulise tähtsusega.
Selline meditsiiniline pööre tähendab, et senised ravimeetodid ja -plaanid vajavad kohest ülevaatamist ning agressiivsemat lähenemist, et panna piir haiguse edasisele levikule. Janne Fridolin-Väljamäe, kes on aastate jooksul kinkinud Eesti publikule ja lauljatele nii palju emotsioone, ilu ja hingejõudu, peab nüüd seda sama jõudu ammutama iseendast ja oma ümbritsevatest inimestest. Ta ei ole kaotanud lootust, kuid teekond, mis ees seisab, on pikk, valus ja täis meditsiinilisi katsumusi. See avameelne ja valus ülestunnistus haiguse leviku kohta peegeldab seda ränka reaalsust, millega vähihaiged ja nende pered peavad igapäevaselt silmitsi seisma, kui lootus ja hirm vahelduvad iga uue uuringutulemusega. Koorijuhi võitlus jätkub keset arstide pingutusi, lootust ja lähedaste vankumatut toetust.
