Eesti telemaastikku ja avalikkust raputas hiljuti vahejuhtum, kui poliitik Kristo Enn Vaga ETV otsesaates „Esimene stuudio“ vaatajate silme all kokku vajus. See valus ning emotsionaalne hetk tõi kaasa terava arutelu telekanalite vastutuse ja kriisiolukordades tegutsemise üle. Teema võttis nüüd kirglikult ja vahetult kokku mikrobioloog, viroloog ning poliitik Irja Lutsar, kes teab omast käest, mida tähendab avalikkuse ees ning prožektorite valguses ootamatult terviserikkega silmitsi seista.
Mõned aastad tagasi elas Lutsar ise üle analoogse ja äärmiselt ebamugava olukorra, kui ta kukkus Toompeal pidulikul lipu heiskamise tseremoonial inimeste silme all kokku. Naine tunnistab ausalt, et sellises seisundis püüab inimene viimase hetkeni vapper olla ning pildil püsida, suutmata oma tegelikku tervislikku seisundit adekvaatselt hinnata. Tema sõnul on sellisel hetkel häbitunne ning tahtmine tubli olla nii suured, et inimene ei suuda ise otsustada eetrist või lavalt lahku astuda.
Oma isiklikule ja emotsionaalsele kogemusele tuginedes leiab Lutsar kindlalt, et Kristo Enn Vaga oleks tulnud otse-eetri stuudiost ära viia ja pikali panna juba enne seda, kui toimus lõplik kokkuvarisemine. Halva enesetundega võitlev inimene ei saa kriitilises olukorras ise enda eest seista ning just ümbritsevad inimesed, sealhulgas telesaate meeskond ja saatejuhid, peavad reageerima kiirelt ning inimese tervise esikohale seadma, mitte eetriaega taga ajama.
Kui Lutsaril endal terviserike tekkis, olid tema ümber viibinud inimesed äärmiselt adekvaatsed ning toimetasid ta kiiresti siseruumidesse taastuma. Ta tõdeb, et kuigi olukord oli talle endale äärmiselt piinlik ning järgmisel aastal tuli lipu heiskamisele minekuks endaga psühholoogiliselt võidelda, päästis kõrvalseisjate kiire sekkumine hullemast. See valus õppetund näitab ilmekalt, et pinge all ja eetriprožektorite käes ei tohi inimlikkust unustada ning reageerida tuleb enne, kui juhtub drastiline õnnetus.
