Luule Komissarovil täitus Ugala teatri ridades oluline verstapost – juba 30 aastat on ta olnud selle teatri näitleja. Tähtis päev ei möödunud aga lihtsalt ühe kuupäevana kalendris, sest kolleegid otsustasid Luulele meenutada, kui palju ühiseid aastaid on tegelikult selja taga, ja korraldasid talle selle puhul üllatuse.
Luule ise andis tähenduslikust hetkest teada soojade sõnadega. „30 aastat tagasi sai minust Ugala näitleja!“ kirjutas ta, meenutades päeva, mil tema teekond Viljandi teatris alguse sai. Kolleegide tehtud üllatus puudutas teda ning pani teda tagasi vaatama kogu sellele pikale ajale, mille jooksul on Ugala saanud tema loomingulise elu üheks oluliseks osaks.
Kuigi Luule Komissarovi teatrikarjäär algas ammu enne Ugalasse jõudmist, on just Ugala olnud tema jaoks alates 1996. aastast paik, millega ta on jäänud püsivalt seotuks. Enne seda töötas ta aastaid Noorsooteatris ning pärast mõningast vabakutselise perioodi lõi ta endale koha Ugala trupis. Tänaseks on sellest möödunud kolm aastakümmet.
Kolleegide üllatus oli ühtlasi omamoodi meenutus sellest, kui palju on nende aastate jooksul koos läbi tehtud. Luule ei ole Ugalas olnud lihtsalt üks näitleja teiste seas, vaid oluline osa trupist. Tema lavatee on toonud talle rohkelt publiku ja kolleegide tunnustust ning tema töövõime on olnud tähelepanuväärne ka hilisematel aastatel.
Luule Komissarovi tuntakse laiemalt ka tänu tema paljudele rollidele filmides ja teles. Eesti vaatajate jaoks on ta eriti tugevalt seotud Laine tegelaskujuga telesarjast „Õnne 13“. Tema filmide hulka kuuluvad teiste seas „Metskapten“, „Karoliine hõbelõng“, „Metsluiged“ ja „Jüri Rumm“. Lisaks teatrile, kinole ja televisioonile on tema häält aastakümnete jooksul kuuldud ka Raadioteatri kuuldemängudes ning ta on osalenud erinevates estraadiprojektides.
Ugala laval on Komissarov aastate jooksul kandnud väga erinevaid rolle ning saanud oma töö eest mitmeid tunnustusi. Tema saavutuste hulka kuuluvad Oskar Lutsu huumoripreemia, Valgetähe IV klassi teenetemärk ja Viljandi linna teatripreemia. Samuti on tema loomingulist panust tunnustatud kolleegide ja Eesti Kultuurkapitali poolt.
Kuid 30 aastat Ugalas ei räägi ainult auhindadest või rollide arvust. See räägib eelkõige järjepidevusest ja sidemest teatriga. Luule on jätkanud tööd ka ajal, mil paljud tema põlvkonna näitlejad on lavalt kõrvale astunud. Ta on jäänud Ugalale ja Viljandile truuks ning tema nimi on saanud selle teatri looga tugevalt seotud.
Kolleegide üllatus muutis tähtpäeva veelgi isiklikumaks. Luule ise jäi sellele tagasi vaadates tänulikuks ning meenutas, et tema aastad Ugalas ei ole möödunud üksi. „Kolleegid üllatasid ja tuletasid meelde,“ andis ta mõista, et mõnikord piisab ühest ootamatust hetkest, et terve pikk teekond korraga silme ette kerkiks.
30 aastat ühes teatris on pikk aeg. Selle sisse mahub lugematu hulk proove, etendusi, rolle, kohtumisi ja hetki, mida publik kunagi ei näe. Luule Komissarovi puhul on see teekond jätkuvalt osa tema elust ning kolleegide korraldatud üllatus näitas, et ka tema ümber olevad inimesed oskavad seda pikka ja värvikat teekonda väärtustada.
