Maailmakuulus muusik Phil Collins on otsustanud avalikkuse ette tuua oma elu kõige süngema ning valusamalt meeldejäävama peatüki, mis oli viia tema eluküünla täieliku kustumiseni. Maailma lavadel miljoneid fänne hullutanud laulja ja trummar vaatab tagasi ajale, mil tema keha liikus otseselt katastroofi suunas ning tervislik seisund muutus niivõrd kriitiliseks, et arstid pidasid tema ellujäämist pigem imeks kui reaalsuseks.
Legend meenutab hirmutavat ja emotsionaalselt laastavat hetke, mil tema organismi funktsioonid hakkasid järjest üles ütlema. Keha polnud enam võimeline igapäevase koormusega toime tulema ning siseelundite järjestikune lakkamine viis mehe otse eluohtlikku seisundisse. Haiglavoodis lebades ja surmasuule vaadates mõistis muusik, kuivõrd õhuke on piir elu ja surma vahel ning kui kiiresti võib aastakümnete jooksul ehitatud maailm kokku variseda.
See meeleheitlik ja dramaatiline tagasilöök ei tulnud aga üleöö, vaid oli pikema ja kurnavama tervisemurede ahela lõppjärk. Collins pidi silmitsi seisma karmi reaalsusega, kus arstide pingutused ja meditsiinilised protseduurid olid tema ainukeseks võimaluseks elavate kirja jääda. Haigla seinte vahel veedetud minutid ja tunnid olid täidetud ängistuse, ebamäärasuse ning raskete mõtetega selle kohta, kas tal õnnestub veel kunagi tunda elulist jõudu või näha oma lähedasi.
See dramaatiline surmalähedane kogemus on jätnud muusiku hinge ja igapäevaellu sügavad ning parandamatud jäljed. Mehe pihtimus näitab, kuivõrd raskeid ja nähtamatuid lahinguid võib inimene pidada ka siis, kui maailm mäletab teda vaid särava ning vägeva lavatähena. Täna vaatab ta sellele kohutavale piinapingile tagasi sügava aukartusega elu ees, teades täpselt, et sai võimaluse uueks alguseks just siis, kui kõik lootused tundusid juba lõplikult kustunud olevat.
