Eesti muusikamaastikku ja õigusringkondi raputab viimaste aastate üks põnevaim, skandaalseim ja juriidiliselt keerukaim vaidlus, mis on seotud meie riigi ühe kõige ikoonilisema lauluga. Legendaarse ja ajaloolise eurolaulu „Everybody“ ümber lahvatanud esitamisõiguste tuline tüli on võtnud mastaapsed mõõtmed ning liikunud nüüd ametlikult edasi riigi kõige kõrgemasse kohtuinstantsi. See tähendab, et aastatepikkune vaidlus, mis on tekitanud paksu verd ja lõhestanud asjaosaliste vahelisi suhteid, saab peagi oma lõpliku ja pöördumatu lahenduse otse Riigikohtu laua taga. Keegi ei kavatse sentigi järele anda, sest kaalul on tohutud huvid ja muusikaline pärand.
Kogu see juriidiline saaga, mis puudutab laulu esitust ja sellega kaasnevaid õigusi, on kestnud juba pikka aega ning läbinud mitu madalamat kohtuastet. Asjaosalised on pidanud maha kurnavaid ja kulukaid lahinguid, kus kummagi poole advokaadid on püüdnud tõestada oma tõde ja kaitsta klientide huve. Tegu on pretsedenditu juhtumiga Eesti autoriõiguste ja esitajaõiguste ajaloos, sest tegemist on looga, mis tõi Eestile kunagi ajaloolise Eurovisiooni võidu ning on seetõttu kirjutatud kuldsete tähtedega meie rahvuslikku kultuurilukku. Seda valusam on näha, et nii helge teos on saanud mustaks muretandriks, kus põrkuvad suured egod, erinevad tõlgendused ja juriidilised nüansid.
Kohtusse pöördumine ja asja viimine Riigikohtusse näitab ilmekalt, et osapoolte vahel puudub igasugune võimalus rahumeelseks kokkuleppeks või kompromissiks. Kumbki pool usub vankumatult oma õigusesse ning on valmis minema lõpuni välja, et oma positsiooni kaitsta. Madalamates kohtuastmetes tehtud otsused ei suutnud vaidlust vaigistada, vaid valasid õli tulle juurde, viies olukorra punktini, kus vaid riigi kõrgeimad kohtunikud saavad teha lõpliku otsuse. See otsus loob kindlasti olulise juriidilise pretsedendi kogu Eesti muusikatööstusele ja esitajate õiguste kaitsele tulevikus.
Seni on avalikkus ja fännid jälginud seda tralli teatava nördimuse ja kurbusega, sest laul, mis peaks inimesi ühendama ja tantsima panema, on nüüd seotud paberite, paragrahvide ja kuivade kohtusaalidega. Meedia ja muusikaringkonnad ootavad põnevusega Riigikohtu menetlusotsust ja järgnevaid samme, mis määravad, kes ja kuidas tohib seda kuulsat pala tulevikus üldse esitada ning kes kontrollib selle ajaloolise teose saatust. Pinged on kruvitud maksimumini ning selle juriidilise põneviku lõppvaatus tõotab tulla erakordselt dramaatiline ja pöördeline.
