Carmen Pritsoni elu ei kulgenud mööda tavapärast rada. Aastaid tunti teda ühe nime all, kuid mingil hetkel saabus tema ellu sündmus, mida ta ise kirjeldab kui pöördelist hetke. See oli aeg, mil senine maailm lakkas olemast täpselt selline nagu varem ning algas täiesti uus peatükk.
Täna teavad paljud teda nime all Carmiola de Santura. Selle muutuse taga ei olnud aga pelgalt soov end ümber nimetada või luua uus avalik kuvand. Tegemist oli palju sügavama sisemise protsessiga, mis puudutas tema identiteeti, maailmavaadet ja arusaama iseendast.
Carmiola sõnul saabus tema ellu hetk, mida ta meenutab väga selgelt. Ta kirjeldab seda kui tugevat sisemist raputust, mille järel ei olnud miski enam päris endine. See ei olnud lihtsalt uus otsus või järjekordne elumuutus. Tema sõnul käis justkui pauk ning senine reaalsus hakkas avanema hoopis teise nurga alt.
Tagasi vaadates mõistab ta, et paljud märgid olid tegelikult olemas juba varem. Elu oli teda aastaid juhtinud erinevate kogemuste, kohtumiste ja otsingute kaudu. Kuid alles ühel kindlal hetkel sai kõik tema jaoks uue tähenduse. Sellest sai algus teekonnale, mis viis teda üha kaugemale vanadest piiridest ja harjumuspärastest raamidest.
Oma kogemustest rääkides tunnistab ta, et muutused ei sünni alati vaikselt. Mõnikord toimub sisemine pööre järsku ning inimene ei saa enam jätkata samamoodi nagu varem. Just sellisena kirjeldab ta ka enda lugu. Ühel hetkel mõistis ta, et peab usaldama oma sisetunnet ja liikuma edasi suunas, mis tundus talle õige, isegi kui see võis kõrvaltvaatajatele tunduda ootamatu.
Tema uus nimi sümboliseerib uut eluetappi ja teistsugust enesetunnetust. Sellega kaasnes ka soov elada kooskõlas nende väärtuste ja tõekspidamistega, mis olid tema jaoks muutunud oluliseks. See ei olnud pelgalt vormiline muudatus, vaid märk sellest, et vana identiteet oli jäänud minevikku ning asemele oli tekkinud midagi uut.Carmiola räägib, et pärast seda pöördepunkti hakkas ta nägema elu teistsuguses valguses. Paljud küsimused, millele ta varem vastuseid otsis, said tema jaoks uue tähenduse. Samuti muutus tema suhe iseendaga ning viis, kuidas ta maailma tajub.
Kuigi sellised muutused võivad kõrvaltvaatajatele tunduda raskesti mõistetavad, on tema jaoks tegemist loomuliku arenguga. Ta usub, et iga inimene jõuab oma elus hetkedeni, mis panevad senised arusaamad proovile ja sunnivad vaatama kaugemale sellest, mida peetakse tavaliseks.Täna räägib Carmiola de Santura oma teekonnast avameelselt ning tunnistab, et just see ootamatu pööre kujundas temast inimese, kes ta praegu on. Üks tugev sisemine äratundmine muutis tema elu kulgu ning sellest hetkest alates ei olnud maailm enam endine. Tema jaoks algas täiesti uus lugu – selline, mida ta ei oleks osanud aastaid varem isegi ette kujutada.
