Karl Hein jättis Arsenaliga hüvasti sõnadega, mis puudutasid paljusid jalgpallifänne. Eesti koondise väravavaht tunnistas, et tema aeg Londonis tähendas palju enamat kui lihtsalt jalgpalli või karjääri järgmist etappi. Aastate jooksul muutus klubi tema jaoks kohaks, kus ta leidis inimesed, keda peab päriselt oma perekonnaks.
Hein meenutas, et noore mängijana Inglismaale saabumine oli korraga nii põnev kui ka hirmutav. Kõik oli uus — linn, inimesed, tempo ja ootused. Kuid just Arsenal aitas tal selle suure muutusega kohaneda ning andis talle tunde, et ta ei ole üksi. Ta tunnistas ausalt, et poleks kunagi osanud arvata, et leiab Londonist nii tugeva kuuluvustunde.
Väravavaht tänas oma hüvastijätus treenereid, klubikaaslasi ja kõiki inimesi, kes tema teekonnal kõrval olid. Tema sõnul ei kujundanud Arsenal teda ainult sportlasena, vaid õpetas talle palju ka inimeseks kasvamise kohta. Need aastad tõid kaasa nii raskeid hetki, suuri pingeid kui ka unustamatuid kogemusi, mis jäävad temaga kogu eluks.Hein rõhutas, et just igapäevane töö meeskonna keskel muutis selle perioodi eriliseks. Riietusruumis tekkinud side, ühised võidud ja keerulistel hetkedel üksteise toetamine lõid tunde, mida ei ole võimalik lihtsalt sõnadesse panna. Seepärast tundub lahkumine tema jaoks korraga kurb ja väga emotsionaalne.
Ta ei varjanud, et Arsenalist lahkumine tähendab ühe olulise peatüki lõppu. Samas usub ta, et kõik Londonis kogetu annab talle tulevikuks palju jõudu ja enesekindlust juurde. Hein ütles, et kannab alati endaga kaasa mälestusi inimestest, kes ta omaks võtsid ja temasse uskusid ka kõige keerulisematel hetkedel.Fännid reageerisid tema sõnadele väga emotsionaalselt. Paljud kirjutasid, et Hein jättis endast klubisse tugeva jälje ning tema siirus puudutas inimesi rohkem kui tavaline sportlase hüvastijätt. Eriti palju tähelepanu said tema sõnad selle kohta, et Londonist sai talle tõeline kodu ja Arsenalist päris perekond.
Kuigi ees ootavad uued väljakutsed ja järgmised sammud karjääris, jääb see periood Heina jaoks eriliseks. Tema hüvastijätt ei olnud lihtsalt ametlik tänusõnum, vaid väga isiklik ja südamlik pilk aastatele, mis muutsid tema elu täielikult.
