Aafrikast saabunud teated ebolaviirusega seotud surmadest on taas pannud maailma terviseeksperdid ja avalikkuse arutlema selle üle, kui suur võib tegelikult olla oht laiemale maailmale. Iga uus puhang toob kaasa küsimuse, kas tegemist võib olla millegagi, mis võib levida kaugele üle mandrite või jääda siiski lokaalseks kriisiks, mis piirdub kindla piirkonnaga.
Viimaste sündmuste taustal on tähelepanu keskmesse tõusnud ka arutelud selle üle, kuidas viirused üldse globaalselt levivad ning miks osa neist jääb piiratud ulatusega, samal ajal kui teised võivad muutuda ulatuslikuks rahvusvaheliseks terviseprobleemiks. Ebola nimi ise tekitab paljudes inimestes koheselt ärevust, kuna seda seostatakse tõsiste haiguspuhangutega, mis on varasemalt pälvinud suurt rahvusvahelist tähelepanu.
Teemat kommenteeris ka Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar, kes selgitas olukorda rahulikult ja täpselt. Tema sõnul ei saa ebola puhul rääkida pandeemiast, kuna see ei levi üle kõigi mandrite. See tähendab, et haiguse levik on oma olemuselt piiratud ning ei vasta pandeemia kriteeriumitele, mida tavaliselt kasutatakse globaalselt levinud haiguspuhangute kirjeldamiseks.
/nginx/o/2021/11/26/14224848t1h1b43.jpg)
Kuigi Aafrikas toimuvad puhangud tekitavad alati muret, rõhutavad eksperdid, et iga haiguspuhang ei tähenda automaatselt ülemaailmset ohtu. Avalikkuse reaktsioonid kipuvad aga sageli olema emotsionaalsed, eriti kui uudised puudutavad haigusi, millel on varasemalt olnud raske ja dramaatiline ajalugu. See omakorda suurendab huvi ja küsimusi selle kohta, kui kaitstud on teised piirkonnad maailmas.
Professor Lutsari selgitus tõi arutelusse rohkem tasakaalu, tuletades meelde, et teaduslik hinnang põhineb leviku mustritel ja epidemioloogilistel omadustel, mitte ainult hirmul või varasematel kogemustel. Tema sõnum keskendus sellele, et kuigi olukorda tuleb jälgida, ei ole põhjust käsitleda seda kui globaalselt levivat pandeemiat.
/nginx/o/2020/04/15/13056082t1h1c6c.jpg)
Arutelu ebola ümber näitab taas, kui kiiresti võivad terviseuudised tekitada laiemat rahvusvahelist tähelepanu ja muret. Iga uus teade Aafrikast jõuab hetkega globaalsesse infovoogu, kus seda analüüsitakse, tõlgendatakse ja sageli ka üle dramatiseeritakse. Samal ajal jääb teadlaste rolliks tuua tagasi rahulik ja faktipõhine vaade, mis aitab eristada riski tegelikku ulatust emotsionaalsest reaktsioonist.
Küsimus ebola võimalikust levikust jääb alati tundlikuks teemaks, kuid praegune hinnang tugineb selgele arusaamale selle haiguse levikumustritest ning rahvusvahelisest kogemusest varasemate puhangutega.
